Tallinnas hakkab sadamast kesklinna kujunema n-ö kuldne miil – teekond, mis peaks poodide ja kohvikutega kohe enda juurde tõmbama laevalt maha astunud turisti. Seni üsna ilmetul trassil algavad ja valmivad peatselt uued arendused.
Läbi Tallinna sadama D-terminali astub maale ligikaudu neli miljonit reisijat aastas. Paljud neist on turistid, kes hakkavad otsima otsemat teed Tallinna kesklinna. Veel hiljuti laius nende ees kõigepealt lihtsalt suur asfalteeritud plats. Praegu käib seal Tallinna Sadama tellitud ehitustöö. Suve lõpuks on seal varasemaga võrreldes tundmatuseni muutunud uus keskkond rohke haljastuse ja puhkealadega.
Endise tühja asfaltplatsi ja- praeguse ehitustandri ületamisel saab sisse astuda Nautica kaubanduskeskusesse. Keskust haldava Capfieldi andmetel külastaski Nauticat enne koroonat ligi 2 miljonit turisti aastas. Loodetakse, et aasta lõpuks jõutakse selle näitajaga taas koroonaeelsele tasemele. Kuid Nautica on seni olnud sisuliselt ainus, mis turiste nende teekonnal linna (või linnast tagasi sadamasse) suutnud kinni püüda. Kulgedes Laeva tänavalt hotell Euroopa eest Paadi tänavale, jäävad silma vaid laiuvad autode parkimisplatsid. Pääsedes üle Ahtri tänava ei ole jalgsi turistile ilmselt huvipakkuv ka ühel pool asuv bensiinijaam ja teisel pool kuni siiani püsinud aiaga piiratud arusaamatu ehitis. Teistkorda üle Ahtri tänava ja jällegi on ühel pool parkimisplats – seekord bussidele ja teisel pool hall kivimüür. Kogu sellel teekonnal pole midagi glamuurset, mis viitaks soovile olla esimene kandidaat turisti Eestis kulutatavale rahale.
Tallinna linnavalitsusest ei olda kuigi altid kommenteerima piirkonna arenguvisioone, kuid linnaplaneerimisametist kinnitatakse, et turisti teekonda kesklinna ootavad ees olulised muutused.
Hobujaama tänava halli müüri taga on tegelikult omanäolise arhitektuuriga Rotermanni kvartal, kohvikute, kaupluste ja väliplatsidega. Rotermanni kvaratalit arendav Urmas Sõõrumaa tunnistab, et sinna turiste meelitada on olnud keeruline. „Nägime sellega kurja vaeva,” ütleb Sõõrumaa. Olerexi bensiinijaama juurest üle Ahtri tänava tulnud turistidele joonistati tee peale kvartalisse suunduvaid jalajälgi ja pandi muid ahvatlusi, et nad pööraksid sisse Rotermanni. „Suur mass pani ikka mööda Hobujaama tänavat otse Viu hotelli poole,” nendib Sõõrumaa. Tänaseks on ta suutnud kvartalisse tõmmata üha enam inimesi. Ees on uus väljakutse, sest peamiselt tema ideede ja otsuste teha on ka ülejäänud sadamast kesklinna marsruudi kujundamine. Nagu monopoli mängus peab võitmiseks omandama terve tänava, on ka Sõõrumaa enda kätte saanud suure osa kinnistuid ja hoonestusõigusi turisti teekonnal. Ise nimetab ta seda „kuldseks miiliks”, mis maailmas tähendab tänavaid, kus on uhked poed ja jalgsikäigu rajad.
„Eks need krundid on ka natuke juhuslikult sattunud,” nendib Sõõrumaa. Esimese krundi Rotermanni kvartalisse omandas ta umbes aastal 2003. Teadlikku eesmärki, olla risti ees turistide teel, veel ei olnud. Tehes kinnisvara arendamisel esimesi samme, kordasin endale mantrat, et kinnisvara arendamisel on kõige olulisem asukoht. Väga palju mööda panna, siis ei saa, räägib Sõõrumaa.
Ometigi oli Rotermanni kvartalil pikka aega tõsiseid probleeme inimeste kohale meelitamisega. Sõõrumaa sõnul on sellel kindel põhjus. „Kvartalil peavad olema väravad, kust sisse minna. Siin neid ei ole,” selgitab ta. Üheks probleemiks on Coca-Cola Plaza asend, mis ei arvestanud kvartali tervikut ja sisetänavate kujunemist. Kvartalist sai koht, mis asub Coca-Cola Plaza taga ning täpselt ei oska öelda, kuidas sinna pääseb. Sõõrumaa ütlusel ei jätku linnaplaneerimises „vaate“ pikkust, linnaplaneerijad peaksid vaatama mitusada aastat ette. Olukorra päästmiseks üritas ta veel enda kätte saada Postimaja arendust, kuid Rootsi pensionifondid olid liiga rikkad. Sõõrumaa pakkumine 33,5 miljonit eurot ei suutnud nendega võistelda.
Esimene värav Rotermanni kvartalile hakkab nüüd siiski vormuma. Kokkuleppel Coca-Cola Plaza arendajatega tekib kinomaja maa-aluse parkla sissesõidu kohale Sõõrumaa sõnul ilus plats ja sissepääs Rotermanni kvartalisse. Kui hakatakse arendama Mere puistee ääres asuvat Aswega kinnistut, tekib ka sinna selgelt äratuntav Lääne värav. Sõõrumaa kinnitusel turundatakse seda nii, et kõiki sissepääsu väravaid teab iga taksojuht ja sadamast või lennujaamast saabuv turist, kes on varem Tallinnat külastanud. Ida värav tekib Ahtri tänava vahelisele alale. Eelmise aasta lõpus omandas US Real Estate Ahtri tänava sõidusuundade vahelisel alal Olerexi bensiinijaama taguse kinnistu. Seal asunud vana angaar ja vana ärihoone on enamuses juba lammutatud. Püsti jäävad vaid eelmise sajandi algusest pärinevad kivimüürid, milledest saavad uue hoone osad. Kuue korruseline, keskelt avatud büroohoonest saabki värav sadama piirkonnast Rotermanni kvartalisse ja kesklinna piirkonda. Nimigi on arendusele antud Golden Gate. „Sellest tuleb Tallinna kõige kihvtim maja, sest see tulebki päriselt kuldne,” on Sõõrumaa elevil. 2024. aastal valmiva hoone esimesel korrusel on loomulikult kauplused ja restoranid.
Sõõrumaa viimatine võit oli Tallinna Sadama hoonestusõiguse enampakkumisel, kus saadi 50 aastaks õigus Laeva 5 kinnistule. Admiraliteedi basseini ääres ja hotell Euroopa taga asuva praeguse vana ja väsinud hoone asemel valmib samuti 2024. aasta suveks mereäärne terrassidega restoranimaja.
Suurima alana ootab sobivat lahendust lahmakas kruusaplats Ahtri ja Paadi tänava nurgas ehk arendus A3. Praegu saavad sellel platsil autoomanikud kasutada ilmselt linna odavaimat tasulist parkimist, kuid mitte enam kauaks. Ehitama oleks võinud seal hakata juba aastal 2007, kui linn andis ehitusloa. 15 aastat on otsitud parimat varianti, mida sinna ehitada. Seni ei ole leitud. Töö sobivaima lahenduse leidmiseks käib ka praegu. Sõõrumaa väitel on aastate jooksul kinnistu jaoks olnud kümneid arenduse variante. Algselt ostis ta krundi kahepeale Arco Varaga ja sinna oli ettenähtud suur SPA hotell. Arusaamad aga muutusid ja planeering tehti ümber, sest selline monstrum ei pea asuma „kuldsel miilil”, räägib Sõõrumaa. Vahepeal leiti, et õige on ehitada tohutu suur, 70 000-ruutmeetrine kaubanduskeskus. Kuid ka nende aeg on Sõõrumaa ütlusel ümber saanud. „Oleme jõudnud ikkagi minu vanade liistude juurde, et ma ei ehita sinna üksikmaja,” lausub Sõõrumaa. „Ehitan keskkonda, kus on tegemist nii öösel kui päeval, saad vaba aega veeta, kui ka tööd teha.” Alal on 50 000 ruutmeetrit ehituspinda. Sõõrumaa sõnul annab see välja omaette linnaku mõõdu, kus on kortereid, kontoripindasid ja teenindust – mitmekesine nagu on Rotermanni kvartal. Ta lubab, et tööd algavad kinnistul juba järgmisel aastal ja 5 aasta pärast on seal uhke kvartal.
Linna lähiaja suurim arendus on piirkonda toodav trammiliin. Lähipäevil kukub tähtaeg trammitee rajamise pakkumiste esitamiseks kommunaalametile. 2024. aastal hakkab tramm sõitma mööda Hobujaama tänavat, Olerexi bensiinijaama ja Golden Gate vahelt diagonaalis üle Ahtri tänava ning sealt edasi Laeva tänava kaudu A-terminali.
Trammitee lisandumine viib Ahtri tänavalt liiklust vähemaks. Sõõrumaa soov linnale on suurem. „Suurimaid linnaplaneerimise alaseid lükkeid, mida ma üritan mõjutada on, et autod läheksid maa alla,” annab Sõõrumaa teada. „Kõik ummistavad tipptunnil kesklinna liiklust. Seda on nii kahju vaadata,” lausub ta. Enda kinnitusel on ta koos linnaplaneerimist tundvate inimeste ja arhitektidega mudeldanud lahenduse, kuidas autoliiklus viia maa alla. Kesklinna läbib ööpäevas umbes 180 00 autot, milledest 70-75% on transiit – neil on lihtsalt vaja minna kesklinnast läbi, et pääseda Mustamäele, Nõmmele, Kopli poolsaarele või Lasnamäele. Kõik nad tuleb Sõõrumaa sõnul suunata maa alla tunnelisse. Samuti ka laevadelt tulev sõiduautode ja raskeveokite liiklus. Maa peale jääks ainult üks aeglaselt liikuv autorida ja lillepottidega ääristatud turvalised kergliiklusteed. Tema sõnul on selle ideega päri ka praegused linnajuhid. Küsimus on vaid, mis rahade eest tunnelid ehitada. „See on väga lihtne – kesklinna läbimine tuleb teha tasuliseks. Kõik, kes kesklinna oma nina topivad, peavad selle eest maksma,” on tal lahendus. Tema väitel ei oleks see autoomaniku jaoks suur raha. Näiteks öösel ei olekski maksu, kuid tipptunnil linna läbimine maksaks 2-3 eurot. Kuus oleks auto kohta kulu 20-30 eurot. „See on täna kolmandik paaki bensiini,” leiab Sõõrumaa. Tema arvutuste kohaselt koguks linn umbes 50 miljonit eurot aastas. Selle rahaga saab rajada infrastruktuuri 1,5 miljardi euro eest, väidab Sõõrumaa. „Kõik tunnelid, kõik kergliiklusteed kannatab selle raha eest valmis teha,” on ta kindel. Tunnel Ahtri tänaval läheks tema hinnangutel maksma 150 miljonit eurot. „Mingu või 200 miljonit, ikka jääb raha veel ülle küll ja küll,” on ta enesekindel. Tema soovitus on aga kiirelt pihta hakata, sest mida rohkem tekib Ahtri tänava äärde hooneid, seda keerulisemaks muutub ka tunneli ehitamine. Linn jättis Sõõrumaa idee tunnelite rajamisest kommenteerimata.
Üks magus ala jääb veel turistidele teele. Praegu pargib linn Hobujaama ja Ahtri tänava nurgal busse. Enamus bussiparklast kuulubki linnale, kuid üks väiksem osa tagumisest nurgast ka OÜ-le PalmGrupp (sai tuntuks tänavu kevadel, kui juhtis investorite rühma, mis omandas lennujaama kõrval asuva Ülemiste hotelli kinnistu). Viimane ongi algatanud ala detailplaneeringu. Ettevõtte juht Janno Rokk ei ole ala tulevikust rääkides kuigi entusiastlik. Ta ütleb, et arvestades, kui kaua võtavad Tallinna linnas aega planeeringud, ei ole võimalik prognoosida, millal praegu busside parklana kasutataval alal algavad mingid arendused. Seetõttu ei soovinud ta ka kommenteerida, mida tema ettevõte sinna ehitaks. Ka Tallinna linn ei suutnud nädala jooksul anda vastust, kaua nad ühel kesklinna atraktiivsemal alal busse pargivad ja mis võiks tulevikus seal asuda. Detailplaneeringu algatamiseks esitatud seletuskirjast võib siiski lugeda, et praegune asfalteeritud plats soovitakse muuta hoonestatud kvartaliks, mille keskel on suur avalik pargiala.
Sõõrumaa tunnistab, et ala on tõepoolest magus ja ka tema piilub selle poole. See kinnistu on turistide kuldsel miilil veel kõige lahtisema tulevikuga, kuid Sõõrumaa usub, et järgneva kümne aasta jooksul saab ka see väljaarendatud.
